Elame seksikal ajastul. See vist ei ole uudis. Kõik on tänapäeval seksikas. Isegi triikrauad. Vähemalt disaini poolest ja nii väidetakse värvilistes reklaamides. Mida seksikam on toode, seda atraktiivsem (ehk ligitõmbavam) ta on, ja seda rohkem inimesed seda nagu peaks tahtma ja ostma...
Tobedaks läheb siis kui mehed peavad ka olema seksikad. Minu arust sealt kuskilt läheb piir. Sealt hakkavad soorollid muutuma ja sealt hakkavad tekkima isemoodi nähtused. Kindlasti on minugi lugejate seas inimesi, keda tihti seksikateks meesteks tituleeritakse.
Tegelikult on seksikas vaade väga materialistlik vaade. See on väline, ja seda on võimalik tehislikult tekitada. Kui sul on aega ja raha, saad sa end seksikamaks teha. Ja sa mõtled, et see toimib... sind jäädakse kasvõi kogemata vaatama, sa saad mingi "laksu" ja seda kuni järgmise korrani.
Aga isegi kui sind märgatakse ja tahetakse, siis kas tegelikult ka? Ja isegi kui sa kellelegi meeldid, siis kõik ju vananevad ja kõigil on ka teised küljed, mida me märkame ja kasvõi tajume. Lõpuks ei taha keegi meist, et meid teistega võrreldaks ja selle põhjal valitaks. Me teame, et oleme enamat väärt ja samas, et meie väärtus ei ole selles, millised me oleme.
Sest keegi meist ei ole täiuslik, ja ometigi kõik tahavad olla armastatud. Vigadega, halbade harjumuste ja isegi pesemata hammastega. Ja kui meie eesmärk oleks ollagi seksikas, siis järgmisele või ülejärgmisele triikrauale jääksime alla, sest nende arendajatel on lihtsalt rohkem raha.
Isegi kui paljud on minuga nõus ja noogutavad, oleme ikkagi selles mängus. See on mäng nimega Maailm, milles elame. Ja et siit välja tulla, ühest sõnumitoojast, ammugi siis postitusest ei piisa. Selleks, et kogeksime vabadust, on vaja seltskonda inimesi, kes tahavad enamat, taotlevad muutust ja on seda heal juhul ka ise kogenud.
Ma loodan, et mu postitus ei olnud seksikas, aga aus - nagu vana triikraud.
