Ma tõusin haigusest nagu fööniks tuhast

Tere mentorrr! Kirjutan sulle jaanuari viimasel päeval. Hilinen sellega, sest jäin haigeks... 
Kujuta ette, kirikulaagris pooltsada inimest oksendamas! Mina sealhulgas. Või siis natuke aega hiljem, omaenda koduseinte vahel elamas läbi sedasama, mida Ed Sheeran oma vanalinna müüriloos. 
Mul oli mingi tõsisemat sorti nohugripp paar päeva kallal, ei saanud õieti püstigi! Täna olen õnneks terve ja järeldan seda sellest, et mul on olnud jõudu ja tahtmist isegi dinosaurustele mõelda. Hommikul kui ärkasin, tundsin end (tänu Jumalale!) Peetruse ämmana, kes peale tervenemist köögis asjatama hakkas. 
Päeva lõpuks sõnastasin ära ka oma selle-aastased fookused. Nendega on olnud viimased nädalad ikka tükk jändamist, kui aus olla! Mis need fookused siis on? 

Esmalt, see aasta 2015 on "Süvendatud sõpruste aasta". Teisalt aga ka "Uute alguste ja kättevõtmiste aasta". Tunnen, et sihtpunkte nagu ei peakski sõnastama, küll aga tuleb neid põhituuli jälgida, mis mu pere ja lähedaste juurde on jõudnud. Mulle tundub, et nad on üsnagi terviklikud ja teravad, aga kuidas sulle? Mida soovitad edasiseks?

Märt föönix

-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-

Tubli poiss, Märt-poiss, tuhast-tõusnu!

Eks haigused tõestagi, et oleme heitlikku laadi olendid ja elutse katkises (kui mitte aina katkisemas) maailmas. Kusjuures, olen just haigena jõudnud teatud sorti järeldusteni, milleni ilmselt poleks üheski teises olekus jõudnud! Haigused on ravitavad, aga minu poolest ka tervitatavad! 

Muidugi, kui inimese süda on kibe, siis kipub see haigusega minema veelgi kibedamaks.

Ilmselt said ühele-kahele teemale mõelda siis ka ise, kui nüüd haige olid, ja seda põhjusega. Mis oli see, mille juurde sa pikaliolles ikka ja jälle tulid? Mis oli see, mida sa (kasutades su enda toodud võrdumit) Peetruse ämmana Jumalale üle pidid andma? Püüa "see" meeles hoida ja usu mind, selle koha pealt saab olema see aasta rohkem kui võidukas! (mul ükskord hakkas haigevoodis süda väga valutama, et ma oma mammit ei armasta, vaid kogu aeg eeldan, et ta mulle virsikukompotti teeks ja mu pesu triigiks).

Mõned mõtted, mis tekivad kui su kahte põhifookust (süvendatud sõprussuhted ja uued algused) loen:

1. Kui sa ütled need olevat oma pere ja lähedaste “põhituuled”, siis vähemasti sama veendunult suhtle nendega otse, et anda neile omapoolne tunnetus teekonnast, kuhu sattunud olete. Sul võib olla täiesti õigus, et sulle on antud see privileeg sõnastada ära mitmete inimeste aastapikkused prioriteedid - aga ära jäta neid inimesi kohe alguses mängust välja ega ka sekundaarsetesse rollidesse! Küsi nende tagasisidet ja panust. Muidu neil tekib selline järelelohisemise kogemus, ja usu mind, see ei ole meeldiv kellelegi! Küsi siis neiltki, kuidas seda saaks kõige paremini välja elada ja mida nad sulle soovitaks. Püüa seda teha juba selsamal nädal!

2. Süvendatud sõprused on head asjad, aga tavaliselt on suhetesse maetud rohkem kui head ja aina paremad suhted. Suhted on nagu sillad, mis mingil põhjusel sul lubatakse üles ehitada, ja siis on küsimus, miks just nüüd ja mida nad kandma peavad? Keegi on kunagi öelnud, et armastus on sild, mille peal tõde käib. Kui sild on nõrk, siis saad vaid natuke tõde transportida (või sild läheb katki).

Selle foto ma tegin kunagi Sydneys

3. Ära unusta ära ka seda, et isegi kui suhted on olulised ja minu veendumust mööda kõige aluseks, on neis siiski ka oma hierarhia, heatahtlik järjekord. Umbes nii nagu üks sild ühes suures linnas võib olla tähtsam kui teised sillad. Sama-aegselt kui sa oma sildu süvendad, pea meeles, milline neist on sinu suhe nr 1 ja milline number 2 jne. Sa veel tänad mind! Sillad tänavad sind!

4. Uute alguste ja kättevõtmiste koha pealt ütlen vaid ühe asja... Õpetan sind natuke ajas rändama. Nimelt kujuta end olevat ajast (s.t. praegusest) ees. Mõtle, et kunagi kõik See, mida sa praegu alustad (ilmselt on need mingi projektid või meeskonnad), on juba edasiviidud kui mitte lõpukorral. Ja NÜÜD, peatu hetkeks! Nüüd mõtle, mida sa soovinuks, et teinuks kohe alguses, siis kui veel sai. Siis kui nii palju uksi oli veel avatud (ja samas, nii paljud uksed olid kinni). Sulle on antud praegu meeletu vabadus teha ükskõik kui häid või rumalaid otsuseid, aga mis on see, mida sa hiljem peaksid elementaarseks - mida sa soovid kunagi hiljem, et Märt Saar teinuks aastal 2015 veebruarikuus, siis kui teised näiteks facebookis istusid, bussiga sõitsid või kohustuslikke töid tegid? Ja usu mind, su vastus üllatab sind, sest õige vastus on tihti see, mida me ei märka (kuna esmapilgul on see üsna igav ja ei-midagi-ütlev!)

Lisamärkena: Olen mõelnud, et millal sa seda Ed Sheerani lugu edasi kirjutad? Kas ta läks hingusele või? Ma olen hakanud mõtlema, et äkki on asi selles, et tegelikult see tegelane ei huvitagi sind? Võtsid sa selle kirjutamist alguses liiga kergena ja hiljem liiga tõsisena? Soovid, et ta oleks olnud alguses pigem tavalisem ja hiljem erilisem? Ma ei usu, et sa oled oma tuhandetes anonüümsetes lugejates kinni, aga samas, kui ma su kirjutisi analüüsin, jääb mulje, nagu sõltuksid võimalikult paljude tagasisidest (minu teada, aga seda ei viitsita enamikel juhtudel anda!). Kusjuures, ma hea meelega avaldaks sulle oma luuletuste kogumiku (ja neid on mul tegelikult õige mitu tükki!), aga ma mõtlen, et küll jõuab - mulle meeldib mõelda, et mu luule on nagu vein - läheb ajaga (ja mitte-avamisega) aina paremaks! Sinu kirjutised. No see on rohkem nagu mullijook. Ära liiga palju raputa ja vala kohe välja kui külmkapist välja võtad!

Märdi kirjutised meenutavad mulle mullijooke

sind mentordav Jõuluvana

veebruari esimesel päeval