Tahtsin sind tänada viimase kirja ja soovituste eest. Olen seda eesmärgiteemat natuke loksutanud siia -sinna, aga nüüd olen natuke omadega kinni seoses oma esimese eesmärgiga (loe eelmist postitust). Et kuidas ikka Jumalaga sõbraks saada? Mõnes mõttes ma nagu oleksin temaga Sina peal, aga selline tunne küll alati ei ole, et see on sõprus või et oleme suisa parimad sõbrad. Lähedane suhe nagu oleks, aga kas seda nüüd sõprusena defineerida?
Kui järgi mõelda, siis iseenesest oleks väga võimas, kui Jumal isiklikult oleks mu sõber! Sõpradega on ju alati tore olla, saab asjadest räägitud, pulli ja nii, toimub ka edasiminekut. Ei pea mõtlema, kuidas olla ja alati on miskit, mis juhtub.
Oleks sul selle koha pealt soovitusi? Tead sa, mida ma omaltpoolt teha saaks, et mul sedasorti sõprus välja kujuneks? Ja veel - kas on mingeid üleüldiseid näpunäited sõprussuhete koha pealt? Kui palju mul peaks neid üldse olema? Kui palju peaksin ma aega võtma nö sedasorti suhetele? Olen aru saanud, et teatud vanuses on sõprus nagu vähemtähtis või nii, rohkem nagu tiinekate värk. Või ma eksin?
Äkki ma üldse mõtlen üle ja ma peaksin lihtsalt näiteks jalutama minema?
Mees kolmekümnendates, Ülenurmelt
-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-
Heiahoo mees 30ndates!
Teema, mida sa tõstatad, on väga oluline. Ära selle pärast põe! Inimene vajab kogu aeg sõprussuhteid, ja nii ei ole see ainult lasteaias või põhikooli lõpuklassides, vaid läbi terve oma elu. Vanaduses on seda igatsust ehk rohkemgi.
Sa alustad oma küsimust sõprusest Jumalaga. Ma pigem lõpetaks sellega, kuna see on teema pisut teisest kategooriast.
Sõprus inimestega ja näpunäited selle koha pealt:
1. Inimesele piisab tegelikult ühest heast sõbrast, aga tore on kui neid on kohe mitu ja õige hea kui ligi kümme! Igal juhul tasub tänulik olla!
2. Häid sõpru on alati vähe, aga potentsiaalseid ja arendatavaid sõprussuhteid kui palju!
3. Kui kellestki ikkagi erilist sõpra ei saa (kuigi algul oled väga lootnud), ära muretse, küll ta tuleb.
4. Sõprus toimib alati 50-50 põhimõttel. Sa pead alati olema valmis millestki loobuma, et midagi saada ja tihti sa ei teagi, millest. Sellepärast seda nimetataksegi suhteks! See on isetu suhe, kust sa iseenesest saad väga palju!
5. Iga sõber on väga erinev ja teda just nii tulekski kohelda.Sa küsisid ka, kui palju sa peaksid aega võtma sõprussuhetele. Eks see sõltub natuke su profiilist (mis sul teoksil) ja isiksusest (milline sa oled). Tihti on ju ka nii, et paljud head sõbrad või veel-tuttavad-aga-varsti-sõbrad ongi su ümber - kõik mis sa teha võid, on lihtsalt naerata ja anna kätt. Kõik muu tuleb iseenesest ja aega eraldi selleks polegi vaja reserveerida. Ehk siis, oluline on ka keskkonnafaktor (millised on tingimused).
Sinu puhul, ma kujutan ette, tasub võtta sõpradele aega targu planeerides. Kui trenni lähed või sauna teed. Mingi vaba aja peaksid siiski ka reserveerima muudeks niisama sõber-koosolemisteks, aga üldine printsiip on see, et pere on sõpradest tähtsam ja tööd tuleb teha ka korralikult. Kusjuures, head sõbrad on need, kes seda soosivad!
Nüüd natuke sõprusest Jumalaga.
Stardiplatvorm ei ole sel teemal tegelikult kellelgi olematu. Kõik on mingisuguses suhtes Jumalaga, seega tasub sihtida kõrgele ja siit ka kerge aplaus ühele su aastaeesmärgile. Saada Jumal oma parimaks sõbraks, see üsna hea sihikene!
Samas on see kõigest vorsti üks ots. Sa võid mõelda, et Jumalaga tahad olla parim sõber, aga kas see by nature tähendab, et teil on väga hea suhe? Kardan, et mitte, sest mis siis kui see "parim" on kõigi jaoks suhteline ja kõik su sõprussuhted on üsna kesised? Parim seejuures ei hiilgagi enam nii säravalt ja Jumal jääb sulle heal juhul sina-tuttavaks.
Seega ma küsiksin esiti su käest: kuidas sa tead, milline sõber on hea? Ja kuidas sa teed vahet, kes nüüd on parim? Kui sa oskad sellele küsimusele vastata, usun, et ka "parima sõbra" definitsioon muutub selgemaks.
Samuti vaatasin, et sa panid oma viimases postituses üles "tüdruku ja hobuse" pildi, iseloomustades sellega seda, et ei peagi olema sarnane sellega, kellega sõber oled. Jah, lohutuseks on see küll, aga sama hästi ma võin panna sulle sellise pildi. Nimeks on "hobune ja tool".
Mis sa arvad, et ma mõtlen selle pildiga?
Täpselt!
Ära üle mõtle! Jumalat ei ole võimalik kõrvutada inimestega ja mõelda siis, et kuidas peaks. Ta on niivõrd palju rohkem. Seepärast kirjutasin ka varasemalt, et see on omaette kategooria. Jumal on alati üks suur müstika, ja see on ainult hea. Umbes nagu see viimane NASA pilt, mille suurus on üle 4 giga ja mis on iseenesest ju lihtsalt haledaks killuks Jumala loomingust! Las Jumal ollagi üle mõistuse ja sõprus temaga tuleb ka. Kui ta nii öelnud on, kus ta siis saab!
Mida sa omaltpoolt teha saad?
Ole aus, julge ja tähelepanelik. Aus selles mõttes, et tunnista talle nii nagu minulegi - et raske on ja sa ei jaga matsu, aga tahaksid. Julge selles mõttes, et ära jäta väljendamata midagi, mis asjasse võib puutuda. Ja tähelepanelik sellega, et jälgi mängu ning märka, mis su elus toimuma hakkab. Ta on ju kuskil väga lähedal!
PS. Mammi saadab tervitusi ja küsib, millal te põhjanabale tulete? Oled sa pere-eesmärke ka mõelnud? Äkki võiks ikka ühe reisu panna selle alla?
su mentor,
jv-15
No comments:
Post a Comment