Üheltpoolt seda, et kahju, et eestis nii on. Ei ole meil liikluskultuuri ja ega seda muud kultuursust ka väga olla ole. Mitte ainult maanteedel ei olda kiirelt vihased, vihastatakse juba parklaplatsil (minu õemeest kutsuti üheks kotiks eile kui ta viimaseid kinke läks ostma) ja vihane kultuuritus on ka meie endi kodus, netikommentaarides.
Kõigil on meil oma õigus, aga väga vähe on seda õiguse ärakuulamist ja tunnustamist. Minu isiklik arvamus on see, et eestimaal on palju allasurutuid ja nende veelgi allasurutuimaid tundeid.
Mida teha?
Maanteekultuur areneb siis kui Tartu-TLN maantee saab vähegi paremaks (ehk maksame usinalt makse) ja kultuur üldiselt näiteks siis kui meile tuleb moraalselt arenev riigivalitsus (loe: kes mõjuks hoolivalt). Nii vist mõeldakse, aga teadupoolest see kõik võtab aega.
Aga mida teha ikkagi rekkajuhiga, kes teeb ohtlikke möödasõite? Mida teha inimesega, kes sinult jõulurahu röövib? Kas sa annaksid peksa? Kas sa vaataksid pealt, kuidas kellelegi teisele antakse peksa? Või sa võtaksid ka omavastutuse ja käituksid kuidagi elumuutvamalt?
Lollid pidid saama kirikuski peksa.
Kuigi nii palju kui ma olen kirikus käinud, olgu siis meie või kellegi teise maal, ei ole ma veel ühtki sellelaadset peksasaamist pealt näinud või kuulnud. Ja mind võib üsna religiosseks inimeseks kutsuda.
Kirikuinimesed lollidele inimestele peksa ei anna. Eriti kui tegemist on juba vanema inimesega. Mõnda noomitakse küll, aga üldiselt ütleb piibel, et loll muutub ainult pahuramaks kui ta südant püüad vorpida. Mõne inimesega saab nii paremini hakkama kui sa temast välja ei tee.
Rekkajuhist tuli muidugi välja teha, sest ta pani teiste elu kaalule. Keegi peab ju korda jälgima ja korrale kutsuma! Sest kui ei ole politseid ja tema silmi, siis kes siis täidaks ta kohta kui mitte meie? Eesti on väike ja väikesed inimesed peavad tegema siin suuri tegusid.
Annaks siis Jumal tarkust, millised on need õiged suured teod.
Mina mõtlen nii, et kui võimalik, tuleb alati risti-vastupidi loomulikule tungile käituda. Kui keegi on nõme, siis hoopis väljendada hoolimist. Mitte mõttetult taguda, vaid silma vaadata ja sügavamale jõuda. Tihti inimesed tunnevad süüd varem kui me neid süüdistada jõuame. Meie asi on aga aidata teist inimest edasi.
Mida siis sellest loost lõpuks järeldada?
1) Hästi nõme olukord. Nagu elaks ebatäiuslikul maal, kus häid lahendusi pole. Tekib kui iseenesest soov, et eelmine põlvkond oleks tugevam, et meie ümber oleks rohkem asjalikke inimesi, tublisid mehi ja väärikaid naisi, kes ei kasvataks mitte ainult oma lapsi, vaid ka kaasteeliseid hästi. Muidu ongi nii, et saab justkui rusikareegliks, et mina anna peksa kui näed, et midagi on valesti. Sest see ju toimib! (Aga mis siis kui peksasaanu läheb koju, joob täis ja annab nüüd perele peksa? Siis see ju ei toimi! Kas sa sellest siis ei hooli?)
2) Kui anda maad vägivallale ja omakohtule, siis see ainult kasvab.
3) "Eesti liiklus" on elu ja surma teema. Seepärast on see emotsionaalselt laetud ja paljudel on sellega oma lugu.
4) Annaks Jumal meile parema maantee, rahulikumad ajagraafikud ja juhid, parema kultuuri ja toredamad ligimised. Aga millal ja mis kujul? Sest et ega jõuluvana selliseid asju ei too, ja vaevalt seda teeb ka näärivana.
5) Ma ei tea, kas sa märkasid, aga põhimõtteliselt saab sellest õnnetusevideost näha, et põhimõtteliselt on kõik 4 asjaosalist (kaks rekkat ja kaks väiksemat) valesti käitumas, ja põhjustasid nii endale kui teistele eluohtlikku õnnetuse. Õnneks keegi surma ei saanud ja viga ka mitte. Põhjust on kõigil hoopis järelemõtlemiseks ja tänuks!
Head liiklemist ja lähenevat vana aasta lõppu!
No comments:
Post a Comment