Lapse nimepanek on alati keeruline. Eriti kui su ümber on mitmed lapsevanemad, kes oma võsundikele ainult parimat tahavad ja kipuvad üksteist võrdlema.
Üheltpoolt peab nimi olema ilus, aga mis on millal ilus, see pidevalt muutub. Väga oluline on, et nimi oleks uus. Midagi sellist, mida tutvusringkonnas käibel väga ei ole. Kindlasti ei tohi ta olla eelmisest või üleelmisest kümnendist. Nendega eelmiste nimedega läheb aega, kuni nad uuesti moodi lähevad.
Nimi jällegi on igale inimlapsele väga oluline. Sellega ta hakkab seostama seda, kes ta on. Kui on kole nimi, siis mõeldakse
a) ma olengi kole
b) nimi pole oluline (ja kutsuge mind teisiti!)
c) vanemad olid jobud
d) vanemad väga ei hoolinud minust
Mina jällegi tahaks, et igal nimel oleks algusest peale mingi tähendus. Nii nagu see on näiteks vanas heebrea keeles. Siis pandi nimesid vastavalt pere olukorrale ja suhtele Jumalasse. Näiteks Joosep (Jumal peab kasvama) või Eeva (kõige elava ema).
Huvitav, mis oleks meile äsjasündinud tüdruku nimi, kui me paneksime talle sama moodi?
Gretal Oli Selg Haige (GOSH)
Naudingu aasta (NASTJA)
Jumal annab lapse, annab jälle leiva (JALAILA)
Tegelikult on asi veel keerulisem, kui ma seni olen kirjeldanud. Mitte ainult ei pea nimi olema ilus, uus ja tähendusrikas, vaid ka perekultuurile sobilik. Meie pere iseärasus on see, et Greta keel on rootsi ja mul eesti. Peame leidma talle midagi Tiiu ja Kajsa vahepealset. See ei ole niisama, naljaasi.
Oleme seda trikki juba kolm korda teinud ja nüüd tuleb panna sama stiili edasi. Muidu küsitakse, et miks on Wilma Loviisa, Noomi Amanda, Vira Margareta ja nüüd siis mingi Tiiu Kajsa?
Lapsed peavad alati olema võrdsed ja unikaalsed ühekorraga. Ja neil endil saab olema selle koha pealt vaist ja õiglustunne vaat, et kõige teravam.
Aga hakkama saime!
Siin ta on. Tehtud aasta 2009 väljalastud fontidest ühe ilusaimaga.
Tehku nüüd teised vanemad järgi... lasteralli võib jätkuda!
No comments:
Post a Comment