Paljud panevad praegu veel dieete paika, teised koostavad distsiplineerivaid spordikavasid. Mõned vannuvad truudust suuremale edule ettevõttes, teised jällegi lubavad lähedastele rohkem mõelda. Kes teadlikult, kes alateadlikumalt või suisa vastumeeli - pingutusplaane haume kõik. Mõni lihtsalt ütleb, et võtab hästi vabalt ja püüab mitte üldse plaane teha.
Teine jälle püüab igas mõttes olla parem inimene.
Kindlasti kukutakse läbi ka, nagu me ikka. Aga vähemasti on tunne, et tahtsime olla paremad - ja ju siis natuke oleme ka! Püüdlejad noh, sellised.
Aga ma mõtlen, et tore oleks kui kasvõi see ilutulestikujärgne meelsuski püsiks. Et justkui vana on möödas, ja saab puhtalt lehelt, rõõmsalt ja võrdsetena alustada. Küll oleks hea veebruaris sama tunnet tunda. Novembrist ei räägigi.
Kui saaks oma südamesse sellise kojamehe, kes seal üleliigsed lehed ära riisuks. Et kui hommikul ärkad või lõunapausilt tuled, ta siuh-siuh paha ära viiks.
Siis oleks küll endaga rahul. Siis jõuaks päris hästi enda eest hoolitseda ja teistele silma vaadata. Jõuaks võõrastele tere öelda ja tuttavaid ikka palju rohkem kallistada.
Aga kojamees, kojamees, kus sa oled? Ärka üles ja südames ole.
No comments:
Post a Comment