Minu 5-aastane preili Wilma on saanud jälle vanemaks. On vaadanud paar tunnikest naistekat, siis ootab, et "keegi" talle voodis teki peale paneks. Ja viimaks paneb päris pirni... kuigi homme mingit lasteaeda või värki ei ole, tahab tema, et tal oleks äratuskell.
Ei tea miks?
"Sellepärast, et siis ma saan ta kinni panna," seletab Wilma vastu. Tundub, et ilmaruumis on kehtestanud järjekordne mõnuleja.
Mina, vaene mees, olen muidugi ka väsinud. Aga mul ei ole mingeid kellarõõme. Mul on vara üles ja hilja voodi, aga ikka kõike tehtud ei saa. Snuuz on väikeste inimeste luksus. Mõtlen lohutuseks.
No comments:
Post a Comment