Kuidas jõuda Jumala jälile?

Eelmises postituses "Kes on Jumal?" ma kirjeldasin oma uudishimu ja lõpuks kangekaelsust, mis mind ajab otsima Jumalat kui konkreetset isikut, kes on ka minusugusele eesti mehele tegelikult täiesti aktuaalne. Ma ei taha kuidagi mõjuda väiklaselt ja öelda, et tean vastuseid, aga mind lausa üllatab, kui kergelt lüüakse käega ja lõpetatakse otsimine. Kui mina millestki aru ei saa, kuid kui mind miski siiski huvitab, mind haaraks hasart ja ma läheks kasvõi enda nahast välja, et vastusteni jõuda.

Üks rahva seas liikuv tarkus ütleb ju, et kes otsib, see leiab. Kui me Jumalat otsiks, siis põhimõtteliselt peaks see ju võimalik olema?

Probleem on aga selles, et teda on raske otsida. Kogu kraam, mis maailmas on vähegi arusaadav, on ju tehtud inimeste poolt ja enam-jaolt rikutud. Inimestena elame ebatäiuslikus maailmas ja julgen väita, et kõik raamatud, mis maailmas kirjutatud, on kirjutatud katkiste inimeste poolt. Ja mida täiuslikumad tunduvad raamatud (nt eneseabiõpikud), seda puudulikumad on tavaliselt autorid. Selles on oma eluiroonia.

Lubasin eelmises postituses siiski shortcutti (lõikamist), mida ma esimesena püüaks kasutada, kui Jumalat otsin. Neid shortcutte, mida tutvustaksin, on isegi kaks tükki. Nende kasutamises ei ole midagi müstilist.

1. Ma läheksin kõige loetuma ja läbikatsutuma kirjanduse (kui allikmaterjali) juurde. Ma loeksin raamatut, mis nimetab enda erinevaid osi pühadeks ja kohati isegi Jumala Sõnaks. Ma loeksin esimese asjana Piiblit, ja seda mitte naiivsusest, vaid puht professionaalsusest. Milleks vaevata end "The Secreti" või mõne muu uusaja ilmutusega, kui meil on raamat, mis on vett pidanud kõigi oma prohveteeringutega juba paartuhat aastat?

Siinjuures ma ei väida, et Piibel ei oleks kirjutatud katkiste inimeste poolt. Sedagi tuleb lugedes ja uurides meeles hoida.

2. Teine shortcut on konkreetne võtmesõna, mida ma lugedes kasutaksin. Igas raamatus on üks peategelane, üks keskne muutuja, kellele lõpuks kogu raamat au toob. Mõnes raamatus võib olla see ka teatud väärtus, peamõte või keskne printsiip, aga piibli puhul on see isik. Ta nimi on Jeesus Kristus (Kristus tähendab Messiat, ehk kuninglikult võidmisega maailma päästjat, keda iga rahvas on läbi aegade oodanud - meie kohalikus narratiivis on sarnase tiitliga Kalevipoeg).

Kusjuures, paljud seda ei ole veel märganud, aga tegelikult räägib kogu Vana Testament samuti Kristusest ja veel kui elavast tegelasest!

Mõnes mõttes ma teen siinkohal sohki, sest ma väidan need kaks shortcutti olevad kasulikud oma isiklikust kogemusest ja olles olnud kristlane juba nüüdseks 16 aastat. Võiks ju jääda toppama ja kaaluda kõige pealt läbi nii Vana kui Uue Testamendi autoriteetsus ja Jeesuse Kristus kui ajalooline isik, aga ma tahaksin sind sellest säästa. Kui sind need teemad huvitavad, siis usun, et sa suurema vaevata, vähem kui poole aastaga (võib-olla isegi ühe päevaga!), jõuad ka neis küsimustes end rahuldavate vastusteni.

Aga need oleksid shortcutid, mida mina kasutaksin, kui otsiksin konkreetset Jumalat läbi kirjanduse. On ka muid viise, mida saab kasutada (nt teadus, isiklikud kogemused ja loogika), aga neist kunagi teine kord. Võib-olla olen valinud nii, sest mulle meeldib minu lähenemine neist teistest rohkem ja tunnen end nii pädevamana.

Järgmise postituse tahaksin kirjutada juba kasutades konkreetset piiblilugu, et näidata, mis küsimusi ma küsin, ja kuidas ta lahti pakin (ja see oleks lihtsalt üks case study, mida saab suht iga teksti puhul kasutada).

Usun tõesti, et Jumal on leitav, aga selleks peab huvi olema. Kui oled huvitatud, jälgi mängu!