Friday, January 2, 2015

"Virmalised ja uue aasta soovid"

heya-ho, väike-märt.

ma siin mammiga vaatasin viimaseid virmalisi minemas kui kalendrisse olidki löönud uued numbrid! nii tore oli koos terassil istuda ja veel jõuludest ülejäänud glögi niristada. ma ikka pean sulle ütlema, et abielu muutub iga aastaga ainult paremaks ja paremaks. on jutte, millest ei väsi ja jutud, mis asendunud uutega.

ja ega ma õieti mäletagi millest me eile siis rääkisime.

tegelikult meeldib mulle väga kohe terassil istuda ja kui virmalisi pole, siis vähemasti tähti vaadata. (rakettidest pole meil haisugi, niivõrd puutumatu loodus on siin!) eks mammile meeldib ka, aga tal hakkab maru kiiresti külm. siis peab fliistekk käepärast olema ja varmalt džentelmeni mängima. 

millised on sinu õhtused traditsioonid? ma tean, et saaksin seda päkapikkudelt ka küsida, aga tahaksin kuulda seda sinu suust. (ps. on okei kui ilustad oma juttu kui mulle vastad)

suure paugutamise ja õnnesoovimisega tuleb mul meelde, et see on ikka alati vist nii olnud, et kõigil on natuke rohkem jõudu ja lootust kui uuele vastu lähevad. tehakse igasugu lubadusi, isegi kui veebruarikuuks on need mitmekordselt rikutud. inimestel lihtsalt on vaja sellist lehekeeramise tunnet. see, kas inimese elukäekiri muutub, on palju sügavam küsimus.

millest mina, sinu jõuluvana, tahaksin oma elus teist lehte keerata? võib-olla sa küsid. no ma vastan.

ma keeraksin uue lehe selles, et ma nii paljude päkapikkudega eelmine aasta pahandasin. ma ootasin neilt vähemalt sama palju kui iseendalt ja põhjendasin seda sellega, et tähtajad on paigas ja ootused on kõrged. ma keeraksin lehte selles...

samuti ma keeraksin uue lehe selles, et ma oma mammit reisile ei viinud. meil oli küll siin kodus mugav olla (küll need naised teevad alles kodud soojaks, peab tõdema!) ja siia ma jääkski, aga vahelduse mõttes oleks võinud ju barcelonas või kuskil roomas ära käia. pärast oleks olnud hea meenutada, et me nagu tegime midagi. tegelikult teeme ju kogu aeg palju, aga meelde jäävad erksamad värvid.

võib-olla keeraksin lehe ka selles, et ma oma tagumikku üles ei ajanud ja maahokit poistega ei teinud. see on omaette ettevõtmine ja iseenesest higiseks ei meeldi mul saada, aga mõtlen, et väikene liigutamine oleks marjaks olnud küll. peale selle, kui kogu aeg kanda samu jõuluvana pükse (vahetama neid vahepeal sportversiooniks), siis tekib selline kulunud tunne - umbes nagu linnaraamatukogude äraistutud toolidel (ja see ei ole hea tunne)

need on sellised lehekeeramissoovid. käekirja ma ei tea, kas muudan. selleks peab kohe tõsiselt ette võtma ja kellegagi diili tegema.

milliseid uue aasta soove on sinul, väike-märt? fantaseeri julgelt. ma ei kohusta. võib-olla mõnel teisel ajal, seda küll.

No comments:

Post a Comment