Eesmärkide seadmisest

Tere minu mentor!

Minu esimene küsimus sel aastal oleks ikkagi üsna tüüpiline. Nimelt mõtlen veel läbi selle aasta eesmärke ja tekkis küsimus, et kuidas ma tean, et need on õiged ja olen võimeline need ka ära tegema? Kas on olemas mingi mõõdik, mille järgi saaks öelda, et neid on nüüd piisavalt ja et olen õigel kursil? Olen küllalt varasematel aastatel seadnud ebatarvilikke, läbimõtlematuid eesmärke ja küllalt on olnud aegu, kus olen tegutsenud sihitult ja mitte fokusseeritult. Fookuses teadupoolest on aga suur jõud (ntx laserkiired, eksole). Ma püüan hoida meeles, et eesmärgid on kõigest vahendid, aga et neis võib olla ka suur õnnistus nii mulle kui mu lähedastele. 

Kas sul oleks mulle mõningaid soovitusi, mida silmas pidada? Tahaksin järgmise kahe nädalaga need purki saada!

(30. a mees, organisatsiooni juhataja ja 4-lapse isa)

-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-

Tere 30-aastane mees!

Mul on hea meel, et sa võimalusest haarasid ja meie omavahelist suhet varasemaga võrreldes defineerisid. Ma olen hea meelega, ja isegi pisut meelitatult, sulle iganädalaseks nõuandjaks ja nö kristlikuks eneseabi õpikuks. Usun, et kasvõi see, et olen su’st 10+ aastat vanem, annab mulle mõningad eelised. Ja tegelikult, omavahel üht mentorluse saladust välja rääkides: palju pole vaja, et olla teisele heaks kaasteeliseks! Piisab sellest kui oled teisest kasvõi natuke vanem ja kogenud ja juba sul ongi, mida jagada!

Mõned minupoolsed tähelepanekud:

1. Eesmärkide seadmine on teatud vanuses olulisem kui mõnes muus vanuses. See viitab ärategemise ja saavutamise soovile. Paistab, et oled veel selles eas. 
On muidugi ka inimtüüpe, kellele see on omane algusest lõpuni. Näiteks üks Tartu aktivist Algis Astmäe või Slovakkia Alina (mõlemad on minu teada ka selle blogi lugejad ja loevad käesolevat kirjutist suure himuga!). 
Seda öelduna, ära siis muretse kui aegamööda muutud rahulikumaks inimeseks ja võtad asju kuidagi rohkem iseenesest. Kolmekümnendates sa peadki maha rahunema ja olema kuidagi stabiilsem! Mingitsorti saavutamisvajadus on ilmselt sul aga elu lõpuni. Ja sa ütled Jumala õigesti, kui väidad eesmärgid lihtsalt vahendid eluks olevat!

2. Kaks küsimust, mida ma pean eesmärkide seadmisel lakmustestiks, on: 

1. Kas sa tead, kus sa oma elus omadega oled?
2. Kas sul on igatsus edasi liikuda ja tead, umbes, mis suunas?

Need on suured küsimused, aga piisab juba sellest kui sul tekivad märksõnad! Need küsimused on olulised, sest sesmärke saad ju seada igas asjas, aga oluline on, et sul oleks oma elust tervikpilt. Siis püsivad ka prioriteedid paigas. 

Näiteks. Kui sa mõtleksid ainult tööle, siis see on ju probleem ja need küsimused tooksid selle kaldeoleku esile. Perekond seejuures on alati tööelu balansseerijaks! Asjad on paigas siis kui näed näiteks, et töö ja pere täiustavad üksteist, toovad uusi värve, kogemusi ja laevad omal viisil teineteise akusid.
Võimalik, et sa tajud, et sul hetkel ei ole rahaasjad korras, tervis jukerdab, sõbra-aega on kuidagi vähe... vastused on igal hooajal pisut erinevad ja see teeb ka eesmärkide seadmise põnevamaks!

3. Küsisid, kuidas teada, kas eesmärgid on “õiged”? 

Tuleb tunnistada, et mul on raske defineerida kellegi teise jaoks, mis on see, mis on “õige” ja “hea” kui ma ei tunne seda inimest piisavalt lähedalt. Väga palju ju sõltub sellest, kuidas sa ise neid sõnu defineerid, ja millised on su senised kogemused ja uskumused. 

Esimese asjana tuleb meelde aga kaks küsimust, mida võid igal juhul läbi küsida. Usun, et need on kasulikud kõigile inimesele, ja need tagavad ka tulevase “edu”:

1. Kas sul on rahu Jumalaga? (soovitan sul alati olla Temaga rahutegija, sest sellest suhtest lähtub enamus inimese mõtteid, tegusid ja tundeid - isegi kui inimene seda tunnistada ei taha!)
2. Milliseid otsuseid sul lähiajal tuleb teha? (meil on peas terve posu mõtteid, mida me tegelikult juba teame, et on õiged ja vajalikud, aga tihti ei ole meil lihtsalt pealehakkamist neid endale meelde tuletada ja ära teha. Meil kõigil on kiusatus tegeleda marginaalsega. Küsimus on lihtsalt selles, kas sul on distsipliin aeg-ajalt tõsta oma pilk ja küsida, mis toimub? Tegelikult on see õigel kursil olek lihtsam, kui me arvame!)

4. Soovitusliku kirjanduse soovitan sulle kahte angloameerika kristliku eneseabi õpikut.

See on selline mõistlik kirjandus, headelt juhtidelt. Rick Warreni "Eesmärgist juhitud elu" ja Bill Hybelsi "Lihtsusta". Ma olen mõlemat aeg-ajalt sirvinud ja tuleb tunnistada, et kumbki aitab omal viisil edasi!

Järgmise kirjavahetuseni!

Sinu mentor JV-15, 

keskealine mees põhjanabalt