"Kirjutan sulle teise kirja..."

kirjutan sulle teise kirja. tuleb tunnistada, et suisa rõõm oli näha su kimbatust ja samas äratundmist, kui mu kirjutatu kätte said. eks tõde ongi valus ja milline Sõber siis tõtt ei räägiks?

lubasin sulle paaril teemal veel kirjutada ja siit ta tuleb. võta neid kui ühe vanaonkli tähelepanekuid ja las jääda see, mis oluline. kui tunned, et kirjutan kellestki teisest, lase rahuga mööda ja mine mõnuga pühapäeval kirikusse.

kui eelmine kord rääkisin töötamisest ja puhkamisest, siis sel korral mõned kommentaarid suhtumisest, traditsioonidest ja Gretast.

+++++

kõik tahavad lund, loomulikult. selliseid kirju saadetakse mulle pidevalt. igal lasteaia või kooli jõulupeol kümneid kui mitte sadu mudilasi sunnitakse käsi üles ajama, kui nad vähegi lund tahavad. saan aru ka sellest jõulutundest, mida taga aetakse (peamiselt küll jah, naisterahvaste poolt). aga võiksite ükskord aru saada - lund ei tooda mina! koka koolat ka mitte!

ühte teeb Jumal ja teist the coca-cola company, kellest ma tean nii palju, et vaid 3 inimest maakeral teavad selle joogi retsepti (ja nad ei tohi samal ajal ühes lennukis olla, juhul kui see alla peaks kukkuma).

eks teile meeldib uskuda imedesse ja üleloomulikesse "kokkusattumistesse". aga sellistel puhkudel, sealhulgas lumeigatsuses võiksite uskuda siis pigem Jumalat (jah, see on suure tähega), mitte mind!

tegelikult see, et te mind nende loorberitega ehite, iseenesest ei häirigi, aga võiksite vähemalt oma suhtumist jälgida. jõulude ajal pole mõtet lume puudumise suhtes kurvastust tunda. paraku süvendate sellega lihtsalt enda ja teiste pahameelt, ja kahjuks ei muuda see midagi. pealegi, rohelised jõulud on ka jõulud! võiks ju rõõmu tunda ka sellest, et näiteks teed nii libedad pole ja haigeks ei jää.

mõned mõtted ka kingitustest, mis te üksteisele teete. see on iseenesest tore, et te mind ka sellesse kaasate ja üksteise kodudesse kutsute, aga kas saaks kuidagi väiksema paanikata? ma saan aru, et see on paljude jaoks ainuke aeg kui kingitusi tehakse (või oodatakse, mille puudumine on seejuures ju veel kurvem!), ja fakt, et sina sealhulgas nende väljamõtlemise viimasele hetkele jätad...

...aga kas peale kingituste ka midagi välja mõtled?

ma ei taha oma kirjaga liialt kriitiline, aga kuna "meil on aega veel, meil on aega veel", siis kirjutan seda just nüüd kui saab teha vajalikke muudatusi.

mida ma mõtlen, on see, et kas su perel ka mõni jõulutraditsioon kujuneb? elad juba 4 aastat oma majas, aga paned puhkuse ajal selle koha pealt aina laiska ja lebosse! võib-olla pole vaja minna päris surnuaiale (kui sa just jälle seda jõulutunnet taha tekitada või kui usud täiesti loogikavastast ja isegi mitte piibliga põhjendatud hingederännet), aga kuidas oleks piparkookidega, perefilmide vaatamisega, sõpradele mandariinide viimisega? su lapsed oleksid väga rõõmsad kui sul mingi plaan oleks ja hiljem ka tänulikud.

mina näiteks olen oma isale traditsioonide eest tänulik. ega ma muidu viitsiks olla jõuluvana!

viimase asjana natuke julgustavama poole pealt. nimelt, mulle meeldib kuidas sa oma naist vaatad. ma saan aru, et kõlab natuke imelikult, kui mina seda vanamehena tulen sulle kommenteerima, nagu ma oleksin mingi stalker või nii... aga ma näen, et sul on täitsa soojad raamid kui näed teda näiteks ärkamas või köögis askeldamas. näen, et 8 abieluaastat pole raisku läinud ja parim seisab veel ees! päris tõsiselt! aga vaata sa, et sa temaga niisama maha istud ja kuulad, mis tal südames. sa veel üllatud!


sinu jõuluvana, kontorist
20. detsember