Monday, December 22, 2014

"Jõuluvana: Murest ja kinkimise reeglitest"



ahoi mærdike! (vabandan puuduvate tæhemærkide pærast. s6idan parasjagu norra mægede vahel, kohalikud saami-j6uluvanad andsid mulle oma laptopi kasutada. kahe pæeva pærast, j6ulu6htuks peaksin olema euroopale tiiru peale teinud ja sinugi ukse taha j6udnud!)

kirjutan sulle m6ned oma mured sydamelt æra.

hommikul kui ingveri-mee teed tegin ja tænast logistilist plaani koostasin, hakkas eilne kiri kummitama.

esiteks, tahtsin vabandust paluda, et ma eile nii tormakalt sulle n6u kippusin andma. mida tean mina 4 lapse kantseldamisest, ja næiteks nende riidepanekust kiriku soojas garderoobis? eriti siis kui nad vastu punnivad ja tahavad k6ike muud teha kui sinu tahtmist?

minu soovitus, tulla j6uluteenistuselt koju særasilmil, tundub tagasivaadates kohatu. v6ibolla on see umbes sama nagu ma ytleksin yhele lapsele v6i tæiskasvanule (vahet antud juhul ju pole), kes tuleb ja loeb k6ik oma luuletused ja laulud mulle pyydlikult ette, et "ole nyyd pai ja loe nyyd yks korralik luuletus ka".

teinekord ei saagi distantsilt k6ige paremat n6u anda. pean seda endale vægagi tihti meelde tuletama! (ausaltøelda oli mul yks vahe isegi nii, et hirmust oma j6ulusoovidega møøda panna oli enamus mu saadetud j6ulukaarte ysna lakoonilist laadi. eks seegi v6ib olla æærmus, kuhu ma enam langeda ei tahaks!)

aga eilsele m6eldes on muresid veel. nimelt sattusin online uudiseid jælgides selle peale, et rikkad rootslased, v6i siis lihtsalt swedbank (mul ei ole voli neil kahel vahet teha) tahab eestis varrolt ja peretraditsioonide liikumiselt rahasid tagasi v6tta. noh, mis see siis olgu? kingituste yheks kuldreegliks on ju see, et neid tagasi ei tohi kysida. ebaviisakas on ka edasi kinkida v6i asju maha myya. (kuigi jah, kiusatus vahest on)

eks ma saan sellest prohmakast tæitsa æru. tegijal juhtub, ja ilmselt nad ei osanud ettegi næha, et varro selle preemia saab. aga kurvaks teeb kogu see tænase Eesti (næe, kirjutasin suure tæhega!) væærtuste-teema mind ka. paistab, et te seal kummalgi poolel jærelandmisi ei tee. yhed ræægivad vihasel (ja tihti allasurutul vihasel) toonil, et sallida tuleb. teised ytlevad, et kaitsevad, aga millegipærast teine pool tunneb, et jællegi rynnatakse.

keegi on teile sinna justkui paraja tyli6una ikka kinkinud! annaks Jumal armu, et te yksteist 6una asemel p2ris alla ei neelaks!

eks minulgi ole omad v22rtused ja moraal. on n2iteks kingitusi, mida ma ka edasi ei anna. igasugu rumalusi kingitakse tegelikult yksteisele, lausa piinlik hakkab!

ja miski minus m6tleb, et mida teen ma portsu kinkidega, mis olid m6eldud rootsi pankuritele? paljud neist on ju armsad inimesed ja eks neilgi ole luuletused juba ammuilma selgeks tehtud... aga minu mætta otsast vaadates - ei ole kerge olla helde kui tunned, et keegi teine on olnud kitsi v6i sinulegi kasv6i kaudselt haiget teinud.

tahtsin selle sulle sydamelt æra ræækida - sa paistad olevat selline m6istev inimene, m6tlen siis, et saad minustki aru. eks aeg annab aru ja euroopa tiiru saan ju l6petada rootsiga, sealsed kylad ja linnad viimasena læbi kæia. vast siis pea ka væhe selgem!

ps. næed, panen kaasa ka yhe foto, kus næed, mis eile s6pradega tegime. sain II koha ja hunniku kohalikku šokolaadi. aga mul on selle vastu kahjuks allergia.



sinu j6uluvana juba aastast 1984,
norrast, 22. detsembril

No comments:

Post a Comment