(kui sobib, siis edaspidi ma ei kirjutaks Sina suure tähega, kuna minu arust on selline pöördumisviis ülehinnatud, ja usun, et mu lugupidamine sinu suhtes ei ole väikeste tähtede tõttu kahtluse all. pealegi, mu trükimasinal ei ole kõige kergem teha suuri tähti. läheb mitut sõrme vaja.)
siin jõuluvana. tead ju küll mind! oled paaril korral ka see aasta teinud mind järgi ja oma kommentaariks ütleksin, et päris naljakas oli. kohe Päris naljakas! üks paremaid ja olen isegi rõõmus, et sind laiem avalikkus ei ole veel avastanud. muidu peaksid kogu aeg mind või mingit muud iseäralikku tegelast mängima, ja kes teab kui väsinud ja ärakulutatud sa siis oleks.
ma tean, et see kiri tuleb sulle ootamatult. mina pole ju kunagi varem sulle kirjutanud ja ega sina ka kõige usinam selle koha pealt ole - viimane oli sinu poolt vist viiendas klassis ja siis ka rohkem nii... tundus, et pool-naljaga... eks ma saan aru, jõuluvanast kui nähtusest on tehtud paras naljanumber ja väikeste laste pärusmaa. mida ma tegelikult olengi.
aga kirja olulisema poole peale minnes. tahaksin teha sulle mõned tähelepanekud, enne kui jõulud päris käes.
vaatan, et sa ei ole korralikult puhanud, kuigi juba nädal aega on ametlikku puhkust käes. kas sa teed seda sellepärast, et:
a) armastad tööd nii palju
b) kardad mitte-töötamist nii palju
c) lihtsalt ei oska end välja lülitada?
ära saa minust valesti aru, ma tahan sulle head, aga kõigel on oma aeg. jõuludel peaksid sina puhkama - isegi kui sul just siis tulevad parimad mõtted!
minagi ei ole sellest patust prii ja olen pidanud meelt parandama nii laiskusest (ja sellest, et ma õigeaegselt hooajaks asju valmis ei teinud ja kõik jäi viimasele nädalale) kui näiteks suutmatusest "ei" öelda armastele inimestele. ma olen tahtnud palju inimestele meeldida ja mõtlen, et kui ütlen "ei", siis sellega vähendan oma punkte n-ö meeldimisskaalal. tegelikult ei peaks ju inimestele meeldimine üldse omaette eesmärk olema? ei ole alati osanud "ei" öelda ka uutele potentsiaalsetele päkapikkudele, sest need nii väga tahavad tulla mu ettevõttesse tööle, mõeldes, et see on nende jaoks parim koht. tegelikult on olemas ka selline asi nagu kõhutunne ja kõik pole kuld, mis särab. isegi kui inimene on ilus, tark, sõbralik ja lühike.
võib-olla võtad järgmised kaks nädalat natuke vabamalt ja saadad inimesed oma mõtteis pikalt ja kaugele? seda saab teha viisakalt ja kui keegi solvub, küll nad andestavad. inimestel on see suutlikus küll, usu mind!
käi kindlasti vanaemal külas. ta paaril korral on ka õhanud oma jõuluvana poole, et harva käiakse külas. astu kasvõi korra läbi, ega ta ju muud ei taha? võimalusel vii talle säästu sinki, see talle meeldib! (markus talle sellepärast meeldibki rohkem. kuigi näed, langesin isegi kiusatuse lõksu... rohkem meeldimine ei ole kõige tähtsam. pigem hoolimine ja muu sarnane.)
mõned mõtted oleksid mul veel, mida tahaksin sinuga jagada, aga ootan su vastuse ära. sa ei pea mulle kirjutama. tee mõned korrektiivid ja kui sa minuga ühendust tahad, siis mulle mõtlemisest täitsa piisab. küll ma siis sulle kirjutan uuesti!
armu ja rahu, Väike Märt!
sinu jõuluvana
19.detsembril, kontorist
No comments:
Post a Comment