Kui varasemalt olen usinalt lippu üles riputanud, siis sel jaanipäeval ei tulnud see nii kergelt. Üheltpoolt on ju täna parim päev üldse, et pidutseda ja oma maa ja ilma eest tänulik olla, aga samas - kui seadus ütleb, et lipp peab täna väljas olema, et tähistada võidupüha, siis mida see tähendab minule?
Mul on paljud naabrid vene rahvusest. Nemad lippu lehvima ei pane, ja ma mõtlen, et nad ei seosta end eesti rahva looga. Üheltpoolt mõistan neid, aga kuidagi imelik olukord. Seadus ju käsib. Ja mina tahan olla ka neile hea naaber, ja mitte asjatult nina all lipuga lehvitada, justkui me peaksime üksteisest eemalduma.
Teine põhjus on veel. Ma olen küll väljaõppelt miinipildur, aga sõdasid ma spordina ei vaatleks. Lahingutes, ammugi siis veel sõdades, ei ole võitjaid, teisele kohale jääjaid ja viimaseid. Kõik on kaotajad! Kõik saavad haiget! Kõigile jäävad koledad, sügavad armid! Kuidas sa seda ikka tähistad?
Sellega olen nõus küll, et no vabadust tuleb hinnata ja meelde tuletada. Ilma selleta ju oleksime päris õnnetud. Aga kuidagi lihtsalt tundub, et enam ei ole ajalugu nii lineaarne ja üheseltmõistetav kui õpikutes. Ja lõpuks, kes seda kirjutada tohib?
No comments:
Post a Comment