Helesinine on taevas,
ja kollane rohi,
kased on valged
ja koht on tühi.
Vanad rajad,
ma ei harju ära.
Sest see on möödas.
Kes ma olen.
Kas tõesti,
kolmekümnendate kriis?
Ma tahan sõltuda kodust
ja õest ja vennast,
aga mis siis kui
kõik see on poolik.
Alkohoolik.
Vaeslapse tunne,
on olla eestlane.
Olla ilma, olla üksi,
olla ainult pingutades.
Ärge rääkige mulle ei tammest,
ei ristist.
Kui süda on niigi täis.
Andke mul ruumi,
ja võtke vabalt.
Las tühjaks saab seegi,
mis halb.
Maantee, siit ma tulen!
Kütust ju jagub.
Ja gaasi on palju.
Telefon las vaikib,
ja kui raadio käib,
las üürgab.
Eks näis...
No comments:
Post a Comment