Homme on juba kõne teemal "Puhkamine, lõõgastumine ja lõbutsemine", mille pean Risttee koguduses ja sellega seoses kirjutasin Vapramäe metsa vahel ülesse umbes 30 põhjust, miks mul on raske võtta aega puhkamiseks...
 |
| Pildil on Aafrika lõvi, kes puhkab Uganda loomaaias |
Sellega ma justkui tunnistan kogu maailmale, et ma ei saagi niisama hakkama. Ma vajan puhkust! Ükskõik kui kõvamehe imidži ma olen endale teinud. Mul saab ka jõud otsa ja mul kiilub ka kuul kinni.
Näiteks. Mõnikord ei taha ma minna powernäppi (loe: 30min uinakut) tegema, sest pärast on padjakas ja uimane olek ja mis siis kui keegi tuleb uksele? Mis ta minust arvab kui ta mind päeval magamast on tabanud?
Ja mis siis kui puhata on tegelikult väga lihtne? Ja nii lihtne ongi mind korda teha? Ma tahan olla keerulisem! Ma tahan keerulisemalt puhata kui lihtsalt minna jalutama või kinno koos kommidega. Ma pigem keerutan ja olen keeruline ning ei puhka välja, kui teen seda lihtsalt.
Puhates ma ühtlasi tunnistan, et keegi teine liigutab asju. Mina lülitan välja, aga asjad liiguvad edasi, ma pole kõigega kursis ja ma ei saagi tulemusi kontrollida.
Väiksed lapsed vajavad puhkust. Aga mina, tugev eesti mees ka.
Noh, nüüd sai seegi siis välja öeldud. Aeg minna tudule. Adjöö.
No comments:
Post a Comment