Jumalat otsides 6: Puhkamine teeb alandlikuks

Homme on juba kõne teemal "Puhkamine, lõõgastumine ja lõbutsemine", mille pean Risttee koguduses ja sellega seoses kirjutasin Vapramäe metsa vahel ülesse umbes 30 põhjust, miks mul on raske võtta aega puhkamiseks...

Pildil on Aafrika lõvi, kes puhkab Uganda loomaaias

Üks läbiv kategooria minu jaoks oli see, et See On Alandav.

Sellega ma justkui tunnistan kogu maailmale, et ma ei saagi niisama hakkama. Ma vajan puhkust! Ükskõik kui kõvamehe imidži ma olen endale teinud. Mul saab ka jõud otsa ja mul kiilub ka kuul kinni.

Näiteks. Mõnikord ei taha ma minna powernäppi (loe: 30min uinakut) tegema, sest pärast on padjakas ja uimane olek ja mis siis kui keegi tuleb uksele? Mis ta minust arvab kui ta mind päeval magamast on tabanud?

Ja mis siis kui puhata on tegelikult väga lihtne? Ja nii lihtne ongi mind korda teha? Ma tahan olla keerulisem! Ma tahan keerulisemalt puhata kui lihtsalt minna jalutama või kinno koos kommidega. Ma pigem keerutan ja olen keeruline ning ei puhka välja, kui teen seda lihtsalt.

Puhates ma ühtlasi tunnistan, et keegi teine liigutab asju. Mina lülitan välja, aga asjad liiguvad edasi, ma pole kõigega kursis ja ma ei saagi tulemusi kontrollida.

Väiksed lapsed vajavad puhkust. Aga mina, tugev eesti mees ka.

Noh, nüüd sai seegi siis välja öeldud. Aeg minna tudule. Adjöö.

Jumalat otsides 5: Kuidas ennast Kosutada?

"Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse."

Saalomoni õpetussõnad (vt lähemalt)

Jumalat otsides 4: Mis annab hingele puhkust?

Täna saime oma meeskonna ja paljude kogudustega suure ja olulise verstapostini. Selleks korraks meie juhitud suvelaagrid lõppesid ja nähtavale tuli esimene vili, mis möödunud aasta panustamiste tulemuseks.

Üle 500 laagerdaja kristlikes keele-, muusika-, jalgpallilaagrites, kellest omakorda ligemale 100 olid meie omad grupijuhid.

Selline asi annab minu hingele puhkust. Ja usun, et see ameerikalik kokapudel Estonia teatri kõrval kirjeldab hästi meie teenimistöö olemust.


Ega minu roll nii oluline olegi. Sel nädalal käisin lihtsalt mõnes laagris külas. Rõõm on näha Elva noori kanamuna lennutamas.

Üks suve leidudest oli ka Tartu-Tallinn maanteel olev Anna kirik. Sellel kirikul on huvitav sünnilugu  -  folkloor räägib seal teatepostil sellest, et kunagi üks pime tüdruk nimega Anna eksis metsas ära, kuni leidis seal risti.

Leiukoha peale ehitas küla kiriku. Minagi usun, et Eestimaa noortele ehitab Jumal oma kirikut. Kusjuures, nii ütles ka Jeesus kunagi noorele abielumehele Peetrusele. Teadsid sa seda?

Kõige rohkem annab mu hingele puhkust muidugi hea naine, kes on hoidnud kodu korras ja lapsi elurõõmsatena. Alloleval pildil teen oma Tallinna viimase ossiküki Vabaduse platsi juures. Seal on kuju aastast 1974, nimeks "Meremehe naine".