Sunday, March 10, 2013

Usu tähelepanelikult

Olen lihtne eesti mees, kellel on arm olla usklik. Olen kasvanud üles kristlikus perekonnas ja näinud usuliikumisi mitmeid, osalenud aktiivselt ka ise koguduse või usuorganisatsioonide juhtimises.

Aga kallis lugeja. Olen pannud tähele, et tihti puudub meil informatsioon, kriitiline mõtlemine või õige tunnetus, mille põhjal asju läbi katsuda.

Mõned küsimused, mida ma küsiksin enne kui astuksin ühessegi (eba)usulisse liikumisse või organisatsiooni:

1. Mida mult sealt oodatakse? Kui vannet, siis kellele ja miks? Vannet antakse endast suuremale.

2. Miks ma tahan olla millestki osa? Kui mul on vajadus kuuluda, olla armastatud või austatud, siis kes mulle tegelikult seda peaks ja saaks anda?

3. Kas tegemist on avaliku või pigem salaliku organisatsiooniga? Kas nad on valmis kõigest avalikult rääkima? (sh suhted, rahaasjad, arengukavad)

4. Mis on selle usuorganisatsiooni õpetus ja kas see on kooskõlas sellega, millest ta öeldakse lähtuvat (nt elu või piibel)?

Mina olen oma tee leidnud ja mu enda isiklik kogemus on see, et minu elu ainus päästja ja valitseja on Kristus (mis ei tähenda jällegi seda, et minagi aeg-ajalt pattu ei teeks, teenides lihtsate inimeste ebajumalaid).

Aga ma usun tema sõnu, mis on kirjas Piiblis. "Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu." Ja usun seda sõna-sõnalt. Kui sa järgi mõtled, siis uskuda seda ühe Kristuse-nimelise mehe kohta on väga põhjapanev steitment, mis omakorda viib pikale teekonnale. 

Lisaks temale olen ma vandunud truudust ka abikaasale ja isamaale, aga ma sügavalt kahtlen, et mul oleks seda vaja teha ka kellelegi teisele. Ja ma võtan oma vandeid tõsiselt.

Võib-olla seepärast ma ka kirjutan. Hoolin sinust ja kuulun temale. Ära kaota oma usku, aga usu tähelepanelikult!

No comments:

Post a Comment