Maailmalõppu ei tule veel

Eile kirjutas Õhtuleht suurelt, et "Piibli ettekuulutus väidab, et maailm lõppeb 23. septembril". Aga enne kui me oma 5 viimast päeva lugema hakkame ja üksteisele "head" aega soovime, võib-olla tasuks lugeda täpsemalt, mida piibel rohkem kui korra selle teema kohta ütleb?

Kirjas on nii:

Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi! Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei inglidki taevas ega Poeg, ainult Isa üksi. Vaadake ette, valvake, sest teie ei tea, millal see aeg on

käes! (Kristus, Markuse evangeeliumis, 13. peatükis)

Segadust on külvatud lugejate sekka ilmselt seepärast, et toimetaja Kristjan Väli on sensatsioonihimus unustanud allikaid kontrollida. Uudis on võetud Fox Newsist ja selle põhiallikaks/ettekuulutajaks olla keegi David Meade (kes nimetab end millegipärast kristlikuks numeroloogiks, kuigi sellist ametit pole olemas).

Nii palju on artiklis tõtt, et piibel tõepoolest räägib erinevate ajastuste märkidest ja välja on toodud maailmalõpu eelsed märgid (milleks on sõjad ja katastroofid, mida tõesti on aina rohkem). Aga nii pea kui keegi hakkab täpset kuupäeva ütlema või rääkima numbritest ja tähtedest, võib jutu peale vilistada - selliseid tüngategijaid on alati olnud!

See aga ei tähenda, et see teema ei oleks oluline - maailmalõpp tuleb, varem või hiljem ja piiblit tasub kõigil lugeda. Kristus lõpetab eeltoodud tsitaadi alljärgnevaga ja sellega jätaksin ma ka oma lugeja:

Nii nagu inimene, kes reisis võõrsile ja jättis oma maja, andes sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja uksehoidjal käskides valvata, nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul, et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas.  Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake!

Ehk teisisõnu - kui see päev peaks tulema, 

kas oled selleks valmis ja 

kas sul on Jumalaga asjad korras? 

Ülaltoodud foto on võetud blogist idratherbeinfrance.com 

Armastuskiri väiksele tüdrukule

Tänaseks on möödunud su sünnist üksteist päeva. Sa, mu, meie Ilse Josefin!

Olen sind palju kordi vaadanud. Vaadanud ja siis mõelnud, kas sa mind hiljem enam sellisena mäletad? Sa oled ju nii väikene veel. Küll aga loodan, et see, kuidas olen saanud sind vaadata, jääks mulle endale meelde. Kasvõi mõni nendest hetkedest! Eks selleks tarbeks olen võtnud ka kümneid ja kümneid kordi kaamera välja. Olen juba täitsa fotograaf (selle postituse pildid on siiski teinud Anete Toming) ja teised pereliikmed on sellega üsna ära harjunud. Nad oskavad sind piltide peal täitsa vabalt musitada ja silma vaadata!

Kas sa ikka tead, et sa oled jube armas? Tead sa seda, et sa saad pidevalt komplimente? Olgu nad siis tuttavad, võõrad, sõbrad või sugulased. Sind on kutsutud inglikeseks, nukuks, täiuslikuks. Sa oled imeilus ja sa oled goordžeous! Sind on võrreldud teiste õdedega, Greta Josefiniga ja isegi minuga. Meil on vedanud, et sa oled sündinud! 

Aga tead, ma arvan, et sul on ka vedanud! Vedanud, et saad elus olla ja elu avastada. Saad varsti ka meid rohkem tundma õppida. Olen veendunud, et sinust nagu su õdedestki saab täiesti omaette isiksus ja sa annad oma olemasoluga ka meile nii palju juurde.

Kusjuures, sa vaatad päris palju juba ümberringi. Mulle meeldib mõelda, et sul on selline terane pilk (eks ma olen seda ka kõigi teiste tüdrukute kohta arvanud). Oled olnud juba korduvalt mitu tundi järjest üleval. Silmavärv teadupoolest veel kujuneb ja juuksed vahetuvad ka varsti välja, aga olgem ausad, sul on päris tumedad juuksed ja sa oled tõmmu tüdruk, ja kui asjad nii edasi arenevad, siis pean kaika ja ei-tea-millega-veel austajaid eemale hoidma. Aga mis seal ikka.

Tegelikult, olen tahtnud neid ridu kirjutada juba mõnda aega. Tahan, et see kõik saaks öeldud ja et sa teaksid, kasvõi kunagi tulevikus, et sa lähed mulle väga-väga korda. Ma olen väga rahul, et olen saanud võtta isapuhkuse ja et see tuli sel korral nii loomulikult! Eks ma olen ka ise isana kasvanud ja õppinud elus olulisi asju paremini ritta seadma. Mulle meeldib olla teie kõigiga, rohkem kui kunagi varem. Teiega on rõõmu ja palju mõnusat tunnet. Ja tead, iga kord kui ma sind vaadanud olen, sind ja su väikest nägu, siis maailm on jäänud kuidagi seisma ja ma tean, et ükskõik, mis ma sellel hetkel jätan tegemata, sind vaadates ja sinuga olles teen ma midagi väga õiget! Neil hetkedel ma ei muretse mitte millegi pärast.

Sa, mu, meie väike Ilse Josefin!

Aitäh sulle, et sa olemas oled (kuigi jah, järele mõeldes, palju see ikka meie teene ja teha on). Aitäh sulle Jumal, tõeline autor, kunstnik ja arhitekt! Aitäh, et sa Ilsele elu andsid ja et sa ta meie perre saatsid! Pean tõdema, et su looming on jätkuvalt täiuslik ning ma ei muudaks (ja ega ma suudagi) selles midagi! Tahan, et sa teaksid, oled mind selles ajas kinnitanud ja ma tahan sind usaldada ka edaspidi! Tulgu, mis tuleb! Mina ja mu pere.

siin on su varbad kolmepäevased

Jepiii! Sündinud on Ilse Josefin!

Täna hommikul kell 08:07 nägi esmakordselt ilmavalgust väikene tüdruk nimega Ilse Josefin. Me oleme teda kaua aega oodanud ja nüüd on ta siin. Kallis Greta oli taaskord ülitubli ja ma olen nii rõõmus, et nad saavad haiglas tasapisi kosuda.

Wilma on juba nii suur (saab sügisel 10), et ei läinud kooli, vaid hoidis teisi lapsi ja teised jällegi võtsid end nii kokku, et koristasid kodu uuesti ära, mis oli vahepeal segi läinud. Olen rõõmus, et mul on ka superämm, kes meile Soomest külla tuli ja sel viimasel strateegilisel nädalal taaskord õla alla pani.

Pean mainima ka seda, et viienda tütre sünd lööb mänguvälja uuesti segamini ja ma hästi ei adu seda uut ja tulevast peredünaamikat. Neli tüdrukut moodustas varasemalt terviku, aga nüüd tuleb avastada seda viiendat ja aru saada, kes ta selline on (armas on ta kahtlemata, sedand küll). Samuti peab mõtlema bussi ostmisele jne, aga praegu võtan rahulikult, sest ka järgmised 9 päeva võtan suurima heameelega isapuhkusena vabaks.

Aitäh kõigile, kes on meile ikka kaasa elanud ja ka eestpalveid teinud. Olete meile suureks õnnistuseks ja loodame, et saame ka teile sedasama olla!