Mina ei suuda lapsi kaitsta

Vaatan tahaistmele. Jah, tõepoolest! Samal ajal kui meedikud patjadega haiglates ringi jalutavad ja sotsmeedias pilte üles laevad, on minugi tütrel padjakas. Nägu on pisut triibuline ja pilk veel pisut tuim. Ja see on ainult hea.

See on hea kui laps päeval magab, olgu siis kodus, lasteaias või hoius. See on hea, sest siis ei ole õhtu nutune ja kõigil on pärast kergem.

See on meie Vira Margareta, piraadipeol

Aga täna on teine päev. Öeldakse, et lastekaitsepäev. Kuid olgem ausad, õhupalli ma võin teie käest kesklinnas vastu võtta, ja suhkruvatti võin ka neile osta, aga minust küll neile mingit kaitsjat ei ole.

“Mis sa ajad! Ise nii suur ja tugev mees.” 

“Alles tahtsid Maarja olla, nüüd siis suisa sedasi…”

Aga kallis sõber, luba ma selgitan.

Kujuta ette, et on täiesti tavaline öö. Maikuu lõpp. Väljas on vaevu hämardunud. Oled pannud lapsed magama, vedanud õhturutiinid lõpuni. Löönud omast arust viimast korda korra majja, aga ei möödu 5 minutitki, kui mõistad kui jõuetu oled tegelikult suuremate jõudude vastu.

Oled küll akendele kardinad ja rulood ette tõmmanud, aga ikka on toad valged. Tunne on nagu oleks pühapäeva lõuna ja sa oled vastu igasugust loogikat sundinud oma lapsi tubadesse, vagusi ja vooditesse. Tegelikult on kõigil hästi palav ja paha.

Ja siis tulevad üsnagi veenvad argumendid:

Keegi tahab juua. 

"Juua, juua, juuuuuuuua!"

No kuidas sa ei anna sellele väiksele janusele hingele? Ta ju nutab, ta ju hüüab, ta ju karjub? 

Annad juua, aga siis ta tahab pissile (potentsiaalseid pissijaid on neli).

Siis ütleb keegi, et ei saa und.

Aga selle peale ütleb teine, et ei saa und, sest teine ei saa und ja ta ainult segab.

Vahepeal minnakse kasvõi salaja üksteise tubadesse või vooditesse. See aga kulmineerub alati mingi jamaga.

Õhk ei liigu. Päike seisab paigal.

Teinekord möödub niimoodi tund, teinekord kaks. Suvi on saabunud kõigis oma voorustes ja annab igale väikesele inimesele ja tema kõige väiksemalegi ihurakule tunda.

Ja siis saavad linad higiseks.

Või kui ei saa higiseks, siis märjaks, sest sa ju andsid neile juua ja joodav vesi kukub otse näkku ja patja!

Ja varsti saabub südaöö. On läinud pimedaks. Kõik justkui magaksid. Ütleme, et oled äsja arvuti ees malet mänginud, püüdnud veeta aega teises reaalsuses ja mitte ühtki partiid võitnud. Teisisõnu, oled olnud juba tükk aega lahinguväljal ja edutult. Enesehinnang, mida sa salamisi lootsid tõsta, on hoopis nullini viidud.

Ja siis hakkab üks jälle nutma. Näiteks kõige väiksem. Ta ütleb, et kardab. “Kattan, kattan!”

“Mida sa kardad? Siin ei ole midagi!”

Aga ta ei kuula. On vaid “kattan, kattan.”

Käid ühe korra, teise korra, kolmandagi. Teed seda, teist ja kolmandat. Saad kordamööda tema ja enda peale pahaseks. Vahepeal on selgunud, et kord hirmutab last padi, siis sein, või siis lihtsalt see fakt, et päeval ta kukkus ja see on tal eredalt veel meeles. 

Lõpuks sa alistud, lähed oma voodisse ja lased kuningal, kel alles pole enam ühtki etturit,  kukkuda, ja siis sa magad, magad hästi sügavalt.

Nali, nali, tegelikult on see su viimane võte. Tegelikult sa higistad lina all nagu kõik teisedki, aga sa tahad, et lihtsalt naine ärkaks ja läheks ning teeks lastega selle viimase töö. Ja naine ärkabki ja paneb sind mitte kuigi mehelikult tundma.

Lõpuks maja vaikib, ja rahvas uinub. Päike käib korra mõnd naaberriiki vaatamas, aga on hommikul kell neli uuesti platsis. Ärkad ja tead, et su aku on vaid pooleni laetud ja sul meenub, et kohvi on kas otsas või et kohvimasin rikkis (või siis mõlemat korraga).

Siis lähed lastetubadesse ja vaatad neid nääpsukesi. Ajad nad halastamatult uuesti ülesse, mis sest, et praegu oleks uni kõige magusam. Lasteaiad ja töökohad ootavad. 

Aga siis kui riideid selga aitad, vaatad nende nägusid, vaatad nende käsi ja jalgu. Vaatad neid jälgi, mis on jäänud ja vangutad pead. Vaesekesed! Kes neid niimoodi retsis, kes tegi neile liiga? Ja miks ma neid kaitsta ei suuda?

Kes tungis öösel meie majja?! Miks ei toimi naabrivalve?

Ühed on punne täis siit, teised sealt. Kui mõnda kohta ei ole kõrvetanud veel päike, siis seal on käinud sääsk koos kõigi oma sõpradega.

Head lastekaitsepäeva kõigile!

See maikaga tüdruk on Noomi Amanda